Vajalikud sammud
- Mõõtke tekkivaid toidujäätmeid ühe nädala jooksul (5 päeva). Korrake seda tegevust igal aastal.
- Sorteerige toidujäätmed nelja ämbrisse/anumasse:
- mittesöödavad toidujäätmed (koored, luud, nahk ja muud mittesöödavad toiduosad);
- riknenud toit (toiduvalmistamisel nässu läinud toit või ületatud säilivusajaga toit);
- üle valmistatud toit (valmistatud, kuid serveerimata jäänud toit);
- taldrikule jäänud toidujäägid (toit, mis serveeriti, kuid mida kliendid ära ei söönud). Selline sortimine aitab välja selgitada toidujäätmete tekke peamised põhjused.
- Kaaluge iga päeva lõpus ämbrid/anumad üle.
- Kui võimalik, kaaluge ära igaks päevaks valmistatud toidu koguhulk või arvutage toidukogus välja kokkulepitud portsjoni suuruse ja portsjonite arvu alusel.
- Pidage arvestust iga päev serveeritud portsjonite arvu kohta (nt sööklas söövate inimeste arv).
- Tehke kokkuvõte tekkinud toidujäätmete kogusest ja arvutage keskmine jäätmete teke päevas (5 päeva tulemuste põhjal). Arvutage iga toidujäätmetüübi keskmine teke päevas ja toidujäätmete osakaal päevas.
- Arvutage toidujäätmete tekkimine portsjoni ja jäätmete liigi kohta.
- Talletage andmed, et neid kasutada edasisel toidujäätmete vähendamisel ja aruandluse koostamisel.
Mida veel arvesse võtta?
- Toidujäätmete mõõtmisele peavad järgnema meetmed toidujäätmete vähendamiseks. Vaata täiendavat infot teema alt: Toidujäätmete vähendamine koolisööklas ja Õpetajate ja koolijuhtide võimalused toidujäätmete vähendamiseks.
- Toidujäätmete (kogus, liigid ja allikad) regulaarne jälgimine ja mõõtmine aitab lastel paremini mõista ka toidujäätmete tekke põhjuseid ja selle mõju.
