Vajalikud sammud
- Määrake omavalitsuse administratsioonis keskne koordinaator, kes vastutab toidujäätmete tekke vältimise edendamise korraldamise ja jälgimise eest.
- Uurige erinevaid meetodeid, kuidas avaliku sektori köökides tekkivaid toidujäätmeid mõõta, ning hinnake iga meetodi eeliseid ja probleeme. Siin on kolm näidismeetodit:
a) Köögipersonal sorteerib toidujäätmed ja kaalub need ära.
b) Väline partner korraldab toidujäätmete mõõtmist mõnes (juhuslikult valitud) avaliku sektori köögis.
c) Köögipersonal kogub toidujäätmed liigiti ning jäätmekäitlusettevõte kaalub toidujäätmed ära.
- Otsustage, milline meetod valida. Võtke arvesse avaliku sektori köökide olemust, kaasatud köökide hulka ja algatuse elluviimiseks saada olevaid ressursse.
- Otsustage, millised köögid ja kui mitu osalevad toidujäätmete mõõtmises.
- Sõltuvalt sellest, millise meetodi valite, eraldage nii omavalitsuses kui igas köögis eraldi selleks vajalikud ressursid (tööaeg ja eelarve). Pidage meeles, et toidujäätmete mõõtmine tekitab köögipersonalile lisakoormuse. Arutage, kas mõõta toidujäätmeid pidevalt või mingi kindla perioodi jooksul.
- Pange paika ajakava: kui tihti (kord nädalas või iga päev) toidujäätmete mõõtmisi tehakse. Vajadusel korral määrake mõõtmise algus- ja lõppkuupäev.
- Eriti kui valite meetodi A, töötage välja köögipersonalile suunatud teabematerjal, sealhulgas juhised köökide juhtidele selle kohta, kuidas motiveerida töökaaslasi tegevuses osalema. Jagage kindlasti teavet selle kohta, miks toidujäätmete mõõtmist tehakse, selgitades kasulikku mõju majandusele, ressursikasutusele ja keskkonnale.
- Juhendage ja toetage köögipersonali, et aidata neil üle saada sorteerimise ja mõõtmisega seotud raskustest.
- Koguge toidujäätmete mõõtmise andmed kokku ja jagage köökidega teavet saavutatud edusammude kohta.
Mida veel arvesse võtta?
Kui valite strateegia A, kus köögipersonal sorteerib ja mõõdab toidujäätmeid, võtke arvesse järgmist.
- Eelised: personali otsene kaasamine tähendab, et iga üksik töötaja tunneb suuremat vastutust ja mõistab, milliseid juba välja kujunenud praktikaid ja tavasid saab muuta, et toidujäätmete teket vähendada. Tehke kindlaks, kas mõõtmisprotseduuride hõlbustamiseks oleks võimalik kasutada digitaalseid mõõteriistu. Meetod A on väärtuslik juhend suurtele tootmisköökidele, kus tõhususe tagamise ja töövoo jälgimise protseduurid on juba paigas.
- Puudused: toidujäätmete mõõtmisega harjumisele kulub palju aega ja see nõuab palju ressursse. Seda strateegiat seostatakse sageli ebatäpsete hinnangutega toidujäätmete koguhulga kohta, sest organisatsiooniliselt on seda raske jälgida, kui tegemist on paljude väikeste tootmisköökidega.
Kui valite strateegia B, kus väline partner sorteerib ja mõõdab toidujäätmeid mõnes (juhuslikult valitud) avaliku sektori köögis, arvestage järgmist:
- Otsustage, mitmest köögist tuleb näidiseid võtta, millise aja jooksul tuleb toidujäätmed kokku koguda ja sorteerida ning mitmesse alajaotusesse toidujäätmed tuleb sortida (erinevateks alajaotusteks võivad olla nt söödavad/mittesöödavad toidujäätmed).
- Eelised: Seda meetodit saab kasutada köögipersonali kaasamata, mis säästab aega ja ressursse.
- Puudused: köögipersonal ei võta vastutust toidujäätmete tekke vältimise eest ega mõista, kus on vaja selle vältimiseks sekkuda.
Kui valite strateegia C, kus köögipersonal sorteerib jäätmed toidujäätmeteks ja muudeks jäätmeteks ning jäätmekäitlusettevõte kaalub toidujäätmed ära, võtke arvesse järgmist.
- Eelised: mitteinvasiivne, köögipersonali kaasav meetod. Töötajad teadvustavad oma köögis tekkivate toidujäätmete hulka paremini.
- Puudused: eraldi toidujäätmete konteineri jaoks on vaja ruumi, mis võib mõne köögi jaoks olla probleem.
