Jätkusuutliku avaliku sektori toitlustuse põhimõtted

Säästvad toidusüsteemid on jätkusuutliku ühiskonna oluline osa. Riigihanked ja toitlustus­teenused annavad seetõttu hea võimaluse jätkusuutlikkuse poliitikate järgimiseks olenemata sellest, kas poliitika on algatanud riik, kohalik omavalitsus, asutus või ettevõte. Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnapoliitikate jätkusuutlikkuse mõõdet saab kohalikul tasandil ja kohalikes tingimustes edukalt rakendada. Hea lähtepunkt on jätkusuutlikkuse aspektidele mõtlemine riigihangete ja toitlustusteenuste korraldamisel, et pakutav toit ei oleks ainult majanduslikult soodsaim, vaid aitaks saavutada ka üldisemaid jätkusuutlikkuse eesmärke. Need eesmärgid saab kokku võtta inimeste hea tervise, vastupidava keskkonna ja tugeva majandusega.

Säästva avaliku sektori toitlustuse põhimõtted töötati välja Läänemere piirkonnas, ent neid saab rakendada ka mujal Euroopa Liidus ja kaugemalgi kohalike oludega kooskõlas. Põhimõtted, mille sisu ulatub põllumajandusest kuni tarbijateni, on mõeldud riigihangete korraldajatele ja toitlustusteenuste pakkujatele. Jätkusuutlikkuse saavutamise nimel tehtavate muudatuste mõju puudutab kogu toidutarneahelat, mis moodustab kompleksseid ja ulatuslikke toiduvõrgustikke.

Kasutage strateegilise mõtlemise SMART* mudelit. Töötage välja strateegia ja pange paika eesmärgid. Muutust on raske ellu viia, kui pole teada, milline on eesmärk ning kes ja kuidas muutuse ellu viib. Jätkusuutlikkuse strateegia peab nendele küsimustele vastama.

* SMART (ingl k Specific, Measurable, Achievable, Relevant, and Time-Bound) on mudel konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, asjakohaste ja ajastatud eesmärkide seadmiseks.

Mõelge hangete rollile jätkusuutlikus arengus. Hangitavad tooted alates toidu­ainetest peavad olema keskkonnahoidlikumad, nt nagu mahepõllu­majanduslik ja õiglase kaubanduse toit, aga ka tarbekaubad nagu keskkonnahoidlikud puhastusained ja -vahendid või lausriidest rätikud. Märgistussüsteemid võivad olla hankijatele otsustamisel suureks abiks.

Aidake kaasa avaliku sektori toitlustuse mõju väärtustamisele, mis on sageli toitlustuse huvirühmade, nii tarbijate, ametivõimude, tarnijate kui ka valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu alt välja jäänud. Mitmesuguste kommunikatsioonistrateegiate ja turundusmaterjalidega saab säästva toitlustuse sõnumit levitada kõigile toitlustuse pakkumisega seotud huvirühmadele.

Võimaldage hankijatele ja toitlustajatele täiendkoolitust. Jätkusuutlike toidu­süsteemide ülesehitamiseks ja alalhoidmiseks läheb vaja asjatundjate teadmisi ja koostööd. Ametialane õppimine peab olema pidev, kuna järjest tekib juurde uusi jätkusuutlikkusega seotud valdkondi ja võimalusi.

Koostage tervislikku ja jätkusuutlikku toitumist soodustavad retseptid ja menüüd. Järgige retseptides toitumissoovitusi ja pöörake tähelepanu taimsele toidule, mis aitab leevendada kliimamuutust ja eutrofeerumist ning tuua kasu liigirikkusele. Kaaluge ka mahepõllumajandusest pärit taimse toidu eesmärkide seadmist.

Vähendage jäätmeteket nii toidu kui kõigi muude allikate puhul. Esmalt on vaja teada saada, milliseid jäätmeid kus ja kui palju tekib – mõelge kogu toitlustusteenusele. Seejärel viige sisse jäätmeteket vältida aitavad muudatused pakutavates einetes, kasutatavates toorainetes ja toodetes ning teenuse osutamise viisis. Arvestage nii köögis kui toidu serveerimisega kaasnevat toidujäätmete teket.

Mõelge läbi ruumide ja sealhulgas köögi energia- ja veetarve ning materjalikulu. Tehke vajalikud muudatused ressursside kokkuhoiuks ja võtke võimaluse korral kasutusele energiatõhusamad seadmed ja toidu valmistamise viisid, näiteks toidu valmistamine ja serveerimine samas kohas või toidu külmvalmistamise meetod.

Tehke huvirühmadega koostööd, kuna see võimaldab edasist arengut ja õppimist. Koostööle tuginevad ka eespool nimetatud võimekuse arendamise ja teadlikkuse suurendamise põhimõtted.

Põhimõtete pdf-faili allalaadimiseks klõpsake siin.

Säästva avaliku sektori toitlustuse põhimõtted töötati välja Interreg BSR StratKITi projektis (2019–2021, www.stratkit.eu, @StratKIT) koostöös huvirühmade ja ekspertidega kuuest Läänemere-äärsest riigist.