Jätkusuutlikkuse ja toidu poliitiline raamistik

Avaliku sektori toitlustust mõjutavad mitmed poliitikavaldkonnad. Jätkusuutlikkuse kontekstis on kõige olulisemad need, mis on seotud toidu, riigihangete, kliimamuutuste ja ressursside kasutamisega. Nende poliitikavaldkondade ühised eesmärgid on edendada rohelisemat põllumajandust, toetada toitumisharjumuste muutmist tervislikuma toitumise suunas ning soodustada ressursside tõhusat (ja ringset) kasutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks saab kasutada riigihankeid ja toitlustusteenuste korraldamisel tehtavaid muudatusi.

Ülemaailmses plaanis määravad tegevuskava ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 kestliku arengu eesmärgid kõigi poliitikavaldkondade säästva arengu suuna. Iga 17 säästva arengu eesmärgi osas määrati edusammude jälgimiseks sihttasemed ja näitajad. Kõige olulisemad avaliku sektori toitlustuse kestlikkust puudutavad eesmärgid on eesmärk nr 2 „Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust“ ning eesmärk nr 12 „Tagada säästev tarbimine ja tootmine“. Üks 12. eesmärgi sihte on toetada säästvaid riigihankeid (12.7). Kõikide nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks leiate meie kogumikust erinevaid juhendeid riigihanked, mahetoit, strateegiad muutuste esilekutsumiseks.

See ELi strateegiline dokument loob raamistiku õiglaseks üleminekuks keskkonnahoidlikule ja kliimaneutraalsele Euroopale. Roheline kokkulepe käsitleb poliitikavaldkondi, mis on suunatud kliimale, ressursitõhususele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, piirkondlikule ja maaelu arengule, liikuvusele ja kaubandussuhetele kolmandate riikidega. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ringmajanduse tegevuskava, strateegia „Talust taldrikule“ ja ühekordselt kasutatava plasti keeld on kõik seotud Euroopa rohelise kokkuleppega. Tutvuge meie juhendite komplektidega strateegiad muutuste esilekutsumiseks, ressursitõhusus, kommunikatsioon ja suutlikkuse suurendamine.

See strateegia käsitleb põhjalikult säästvate toidusüsteemide väljakutseid ja teadvustab seoseid tervete inimeste, tervete ühiskondade ja terve planeedi vahel. Strateegia “Talust taldrikule” käsitleb linnade ja maapiirkondade vahelisi toitu puudutavaid suhteid, kõigile ohutut toitu, tervislikku toitumist, kaasavaid tarneahelaid ning mahepõllumajanduse ja kliimasõbralike toiduahelate suunas liikumist. See pakub avaliku sektori asutustele isegi välja kohustuslikud miinimumnõuded säästva toidu hankimiseks. Mahetoit, tervislik ja taimne toitumine, töö põllumajandustootjatega pakuvad välja valiku juhendeid, mis aitavad teil muuta avaliku sektori toitlustuse säästvamaks ja kliimaneutraalsemaks.

See kava on jätkuks eelmisele mahepõllumajanduse ja toidutarbimise kavale ning seab uued eesmärgid aastani 2030. 2021. aastal avaldatud uue tegevuskava eesmärk on, et 25% ELi põllumajandusmaast oleks 2030. aastaks mahepõllumajanduslik. Selle eesmärgi saavutamiseks julgustab tegevuskava võtma meetmeid tarbijate mahepõllumajanduslike toodete järele nõudluse suurendamiseks ning mahepõllumajanduslike toodete lisamiseks avaliku ja erasektori toitlustusteenustesse. Mahetoodete suurema tootmise ja tarbimise eelised on keskkonnahoidlikum põllumajandus, suurem loomade heaolu, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja positiivne mõju inimeste tervisele. Mahetoit, riigihanked, töö põllumajandustootjatega tutvustavad juhendeid, mis hõlbustavad mahepõllumajanduslike toodete hankimist ja kasutamist avaliku sektori toitlustuses.

See strateegiadokument julgustab olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutama, eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus ja vähendada tänapäevaste tootmis- ja tarbimisharjumuste kliimajalajälge. Kava eesmärk on edendada koostööd ja ettevõtlust, mille tulemuseks on uued ärimudelid ja uued partnerlused. Ringmajanduse tegevuskava näeb ette tulevikku suunatud tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa saavutamiseks. Lisaks käsitleb see vajadust vähendada toidujäätmeid ja liigset pakendite kasutamist ning suunab biopõhiste materjalide kasutuse poole.Ressursitõhusus ja toidu raiskamine tutvustavad juhendeid, mis hõlbustavad teie tööd seoses avaliku sektori toitlustuse ja ringmajanduse tegevuskava eesmärkidega.

Riigihanked moodustavad tervikuna 14% ELi SKPst (ELi ringmajanduse tegevuskava, 2020) ja võivad olla jätkusuutlike toodete nõudluse võimsaks tõukejõuks. Riigihangete kriteeriumid ja eesmärgid on välja töötatud selleks, et aidata hankijatel seda potentsiaali ära kasutada. Avaliku sektori toitlustuse puhul on asjakohased need kriteeriumid, mis on seotud toidu ja toitlustusteenuste hankimisega. Riigihanked kaudu leiab juhendeid, mis hõlbustavad keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutamist. Juhendid on asjakohased nii toitlustusteenuste hankijatele, tarnijatele kui ka pakkujatele.